Gustavi Koristusteenused OÜ
July 29th, 2008
Niidame muru,
pühime põrandad ja
viime prügi ‘aa.
(haiku tuli;))


Niidame muru,
pühime põrandad ja
viime prügi ‘aa.
(haiku tuli;))
Vana(vana)ema Ruth pidas 75. juubelit. Gustav soovis ka õnne:
Pidulisi oli saabunud nii Brüsselist kui Liivamäelt. Ave ja Aimar:
Papa ja Etta (umbes teisel-kolmandal kohtumisel elus):
Kusta ja issi “mämmi tegemas”:
Mamma tegi pulli ja onu Tauno hoogu:
Loomulikult rivistati ka pildi tarvis üles. Esmalt vanaema oma lapselaste ja lapselapselastega:
Ja siis kogu rahvas:
Oleme sel suvel mööda Eestimaad ringi kärutanud rohkem kui ühele kahe väikese lapsega perele kohane oleks. Kuigi põhjamaa suve poolt pakutavate võrratute vaadete vastu pole muud väärilist panna, üritame siiski oma teekondi võimalikult napitada ja pöördume abi saamiseks sõber GPSi poole. Kuid mitte alati ei saa tema käest just parimat nõu:
Gustaviga võib mõnikord küll olla üsna raske, aga vähemalt on ta korralikust perest. Või vähemalt on ta emal ja isal sama perekonnanimi. Nii juba täpselt viis aastat. Seda tähtpäeva nimetatakse teatavasti puupulmadeks. Sel puhul veetsime kena viikendi Muhumaal mõisas. Maja on uhke, loodus on võrratu, teenindus ehk ka veel areneb. Eelmistel aastatel on ära proovitud mõned vanemad ja uuemad majutusasutused Tallinnas, Tõrvas, Kalvis ja Burgundias.
Tänavu tegi esimene abielu vili ise lahkelt oma vanematest pilti.
Uncut version number one:
And number two:
Pärast käisime ja vaatasime üle koha, kus viis aastat tagasi pidu sai peetud. Maja on nüüd pisut ilusam, meie ise… khmm:
Poisid mängisid palli:
Naised muretseid laste tervise pärast:
Mehed tegid sporti:
Kuni vana saun veel töökorda saanud pole, tuleb läbi ajada portatiivse pesulaga:
Gustav leiutas uue spordiala – mõõgapalli:
Õhtu peaesineja oli angerjasupi kõrval muidugi tubli koduõlu:
… mida tarbiti hoolega, kuid mõõdukalt:
Sugulaste päeva täitis tihe turismiprogramm, mis algas Pöide kirikust:
Nagu ikka, sõitsime ringi bussiga. Mõni noorem reisija ei mallanud aga niisama aknast kauneid saarevaateid vahtida, vaid käivitas “tefelonist” paremad palad:
Järgmisena ootasid meid Muhu kiviaiad ja hobusesõit:
Muidugi ka hobused ise ja ka mõni kena varss:
Kolm põlvkonda kibeles sadulasse:
Ratsutaja ronib Roo (Raw? Ï?) selga:
Igaüks tegi täpselt endale meelepärast sõitu:
Puhas kunst:
Suguvõsa noorim liige Etta võttis samal ajal rahulikult:
Vanem vend Gustav valvas, et parmud õele liiga ei teeks:
Rängale ratsutamisele järgnes kosutav piknik:
Lisaks käisime veel Maasi linnuses ning Nautse farmis jaanalinde, emusid, nandusid, kängurusid ja kukkurponisid vaatamas. Esimesest objektist on siin päevaraamatus juba juttu tehtud, teise soovitame huvilistel ise kohale minna!
Nagu mitmel viimasel aastal kombeks saanud, said Gustavi isapoolsed sugulased selgi suvel kokku Saaremaal. Sel korral aga Aadu talus, kus kunagi sündisid kolm venda: Paul (keskel), Endel (paremal) ja Lembit:
Ja neid sai palju:
Kui Brüsselis sadas nädal otsa vihma, siis Eestis oli sel ajal muidugi ilus ilm. Ja nüüd läks omakorda jälle siin kenasti vihmale!
Meie aias oli muru (st tihe ristikhein) vahepeal nii tihkeks kasvanud, et niitmisele kulus terve päev. Metsistunud aias olid end aga vahetustega tõhusalt sisse seadnud uued asukad: öösiti kaks rebast ja päevavalges kaks kajakat. Aga Endel?! Kuigi tema söögikauss on uute tulijate poolt selge löögi alla sattunud, on ta ise endiselt siin põhivalitseja ning naabritädide ja kõigi teiste murelike lohutuseks võib öelda, et rebaseid ta ei karda ja teeb neile vajadusel tõhusalt tuupi ka.
Kajakas hoiab meil pilku peal:
Suuremat rõõmu võib tunda aga sellest, et hoolimata põuaajast pidas arendaja oma lubadust ja meie kodutänavat katab nüüd aukliku kruusa asemel läikiv asfalt:
Meie pere uued autod?
Etta viimased mõõtmistulemused arsti juures (juuni alguses): pikkus 59,5 cm ja kaal 5,51 kg. Kui asi samas tempos jätkub, siis meie arvutuste järgi on ta aastaselt üle meetri pikk ja 15 kg raske. Jõehobu aga jääb aina pisemaks:
2kuuselt esimest korda lennukisse ja Euroopa pealinna külla tädi Avele! Noore reisiselli kontosse said käigud Euroopa Komisjoni DG Agrisse, Belgia kunni lossi ette ja selle kõrval asuvasse Bozar’i näitustele “It’s Not Only Rock’n’Roll, Baby” (mille põhjal võiks siiski soovitada rokipeerudel jääda omade liistude, s.o muusikategemise, juurde) ja “Opening Maps” (Ladina-Ameerika fotonäitus, eelmisest oluliselt muljetavaldavam). Maiustasime tänavakohvikutes, jalutasime Ixelles’i linnaosa parkides ja keskendusime ostlemisele ale-hulluses. Tegime väljasõidu Genti ning käisime külas pisikesel Paulal.
Ühestki nimetatud sündmusest pole aga fotojäädvustust. Kaamera istus nimelt terve selle aja turvaliselt tädi Ave juures riiuli peal. Etta aga tänab Paulat lahke vastuvõtu ja kingituse eest ning saadab tervitusi:
Tädi Ave ja onu Tauno uues kodus veetsime tõhusalt aega ja selle eest suured tänud pererahvale. Lisaks igaõhtusele mõnulemisele saime osa ka sünnipäevapeost, kus Etta osutus populaarseks eriti praegustest ja tulevastest emadest naiskülaliste seas. Sünnipäevalapse embuses:
Vaevalt saime vahepeal jala mandrile panna, kui olime jälle saarel tagasi. Kuressaares juba varem korduvalt äraproovitud spaa tõestas ennast jälle positiivsest küljest (kuigi vähemalt üks veel parem on selles linnas küll). Gustavile meeldis sel korral lisaks liftiga sõitmisele ka lastebasseinis ujumine ja “pudelitega mängimine”:
Aadul veetsime sel korral pikemalt aega. Väike Etta võttis esimest korda tõelise supelsaksa kombel aida ees päikesevanni:


